Lehmapiima vaba menüü !

Ma millegipärast arvasin, et lehmapiima vaba menüü planeerimine ja lehmapiima toodete asendamine on keeruline. Heh, ei ole ! Õnnestumine number üks: Villele maitseb mandlipiim ! Nii kummaline kui see ka pole siis Villele pole kunagi maitsenud lehmapiim ja keefirgi ei läinud peale. Vahel harva sõi kohupiima ja jogurtit aga vähe. Aga mandlipiim hakkas esimesest lonksust maitsema ! Tagantjärgi mõtlen, et huvitav kas ta keha ise tunnetas, et lehmapiima tooted pole nii kasulikud talle ?! Vaatsin, et päris palju kaltsiumit ja erinevaid b- rühma vitamiine on mandlipiimas, niiet hea valik Ville poolt !

Teine õnnestunud valik on kaerabaasil jogurtid. Ville on oma lemmikud banaani- maasika omad juba ära söönud seega teen pilti oma lemmikust kookos- laimi kaerajogurt, mmmm, nii hea !

Oleme see nädal veel testinud kaeravahukoort, violife leivamääret ja kaera toidukoort. Kõik tooted on söödud, seega pilti pole :D Vahukoor oli tekstuurilt natukene teistsugune ja maitse natuke harjumatu aga otseselt halb maitse ei olnud, harjumise asi vast. Pannkookide ja maasikatega, maitses siiski hästi ! Külmkapis on veel ootamas maitsestamata alpro jogurt, millest tahan teha mango- banaani- ingveri smootit. Pean üllatusega tõdema, et lehmapiima vaba toodete menüüd on üllatavalt lihtne planeerida ja võimalusi on palju. Putru teen näiteks mandlipiima ja veega. Lisandina marjad või puuvilja püree, lapsele maitseb hästi :)
Jätkame katsetamist ja erinevate alternatiivide avastamist ! Taimetoidu turg on kasvav niinimetatud trend, et neid leiab kaubandusest üha enam. See on ainult positiivne, saab toidulauda mitmekesisemaks muuta. Ville energiataset analüüsin paari nädala pärast, hetkel on veel raske kindlalt midagi väita. Natukene nagu tunduks lisajõudu aga see tunne võib ka sellest olla, et ma nii tahan ja ootan seda, et kujutan seda ette.
Muideks Salbumetoliga alustasime ka täna, selle toime on aeglane seega seda ma hakkan analüüsima poolaasta kaupa. Juhul kui kedagi huvitab siis siit saab Salbumetoli ja sma2 seost natuke uurida !

Mänguväljakul !

Villele väga meeldib õues olla ! Proovime iga päev vähemalt paar tundi õues veeta. Käime jalutamas, ronge vaatamas ja mänguväljakutel, mis on tema erilised lemmikud ! Iga kord kui möödume mänguväljakust siis kõlab Ville suust kõlav AITÄH, no kuidas ma siis sinna minemata saan jätta peale sellist armsat nõudmist ! Ville suur lemmik mänguväljakul on kiik, seal ta võiks kiikuda 10 minutit vabalt ! Õnneks on meie kodulinnas peaaegu igal mänguväljakul beebikiik ja need on küllaltki suured, Ville mahub sinna veel pikka aega.

Veel talle meeldib mängida liivakastis. Ma tegelikult pelgasin neid, sest arvasin, et Ville kukub ja ei suuda ise istuda aga tegelikult kui ma sätin ta liivakasti nurka istuma siis ta püsib seal kenasti ! Leludest on tema lemmikud loomulikult kühvel, koorma auto ja ämber, liiva kühveldada võib ta samuti pikka aega, tihti on olnud, et ta mängib 30 minutit liivakastis enne kui väsib ja tahab midagi muud teha.

Ja samuti meeldivad talle liumäed ! Seal ma väga pikalt temaga olla ei saa, sest selg väsib ruttu. Ville on küllaltki suur poiss ja teda ülesse ja alla tõsta on seljale päris koormav. Aga siiski Ville igapäev liumäest alla laseb ! Ja ma kasutan selleks kavalust, sest ta teeb samal ajal trenni ! Ta ju ei taha viimasel ajal enam kõhuli olla, sellega seoses olen otsinud ja leiutanud viise, et kuidas teda  meelitada kõhuli olema. Seega tulin ükspäev mõtele, et miks mitte teda alla lasta liumäest kõhuli ja proovisingi ! Ja, oi kui kenasti ta seda kõhuli teeb, hoiab nii tublisti pead :)

Mul on hea meel, et hetkel saab Ville mänguväljakutel kenasti mängida aga mõne aasta pärast kui ta ratastoolis on ja enam ei mahu beebikiiku ega liivakasti äärde istuma, mis siis saab ?! Ma pole veel ühtegi mänguväljakut leidnud kuhu saaks ligi ratastooliga ja kus saaksid ratastoolis lapsed mängida. Oeh. Aga aega sinna veel on ja ehk on meie perel selleks ajaks oma väike majake ja saame teha Villekesele just sellise mänguväljaku nagu tahame :)

Oi, mul on nii palju asju rääkida, et siit tuleb üks megapostitus ! Kõigepealt alustan meie arstidel käigust. Päev algas vara ja samale hommikule oli meil aeg tegevusterapeudile, kellelt saime Villele vanni ! Nii mugav on teda nüüd vannitada, ei pea küürutama ja saab tooliga tema kõrval istuda. Põhja ostsime libisemiskindla aluse, et Villel oleks seal lihtsam istuda.

Siis oli meil aeg füsioterapeudi juurde, kes tegeleb ortooside valmistamisega, seal tehti Villele ortoosid, mida ta peab kandma seisulaual. Küsisime veel, millal saaks Ville oma esimese ratastooli ja arst arvas, et sügisel kui saame suurema seisulaua, siis saab mõlemaid korraga haigla lattu proovima minna. Muideks paar nädalat tagasi saime veel Villele lycra pluusi ja püksid, mida kanda nii seisulaual, füsioteraapias kui ka igapäevaselt ! Kuna ma ei ole nendest veel rääkinud siis näitan ortoose ja lycra riideid samal pildil :)

Ning seejärel oli meil kolmas aeg Ville neuroloogi juures, kus läks üle ootuste hästi ! Saime lisa füsioteraapiat, mitte küll topelt nagu me tahtsime aga aastas tuleb juurde ca 15 korda ja seegi on suur võit ! Seejärel me küsisime autole invakaarti, et oleks lihtsam igapäevaseid käike teha, Villeke ju kasvab koguaeg ja on üha raskem teda tassida. Sellega nõustus arst samuti ja arstitõend invakaardi tegemiseks tuleb meile paari nädala pärast koju ! Samuti küsisime salbumetoli retsepti kuna lugesime oma SMA grupist, et on tehtud uurimusi, et salbumetol on andnud sma- lastele juurde natukene jõudu igapäevategevusteks ja on võrdlemisi ohutu. Seega otsisime uurimused välja, printisime ja võtsime arsti juurde kaasa. See ei ole tegelikult mõeldud SMA raviks, vaid on  astmaravim AGA on nii palju eri uurimusi tehtud, et see annab sma lastele juurde veidikenegi jõudu ja meie arst oli sellega tuttav ja ta on seda ennegi SMA lastele kirjutanud siis ta nõustus ka meile kirjutama. Veel tundis arst huvi, et ega ma pole huvitatud psühholoogiga vestlemisest, sest lapse diagnoos on raske ja äkki ma tahaks oma tunnetest ja mõtetest spetsialistiga rääkida. Ma korraks mõtlesin ja võtsin pakkumise vastu.
Oli pikk ja teguderohke päev, olen väga rahul seekordse arstidel käiguga. Salbumetoliga alustame esmaspäevast, et juhul kui alustatav kogus Villele ei sobi, saame helistada arstile.
Nädalavahetusel proovin kirjutada postitused teemal, mida me teeme õues ja kuidas läheb lehmapiima vaba dieet !

Nii ilusad ilmad on praegu, et proovime igapäev vähemalt paar tundi õues veeta. Õnnestub kaa, sest koer vajab jalutamist ja Villele meeldivad mänguväljakud. Liivakastid ja liumäed ning kiigud. Liumägi on ainult mu seljale raske, sest pean teda koguaeg hoidma seal aga mõned korrad päevas saab ikka alla lasta. Olen ka proovinud teda kõhuli alla lasta, siis ta peab oma pead hoidma ja seegi väike trenn kuna ta kõhuli kodus olla ei taha aga liumäel sobib, sest saab alla lasta ! Ja liivakastis ta istub ka kenasti, sest panen ta liivakasti nurka istuma, siis tal on seal niiöelda toega istumine.

Jagan veel häid uudiseid, järgmise kuu lõpus ootab meid ees kolimine ! Kolime suuremasse korterisse, et Villel oleks ruumi seal ratastooliga rallida ja kuhu kõik tema abitavaar ära mahub ! Praegu on kogu tuba täis seisauda ja muid esemeid, mida Ville vajab. Uues kodus on kolm tuba ja rõdu, pluss suur köök ja vannituba, ootan juba kolimist ! Saabki teha enne kolimist ülevaate asjade seas, mida me vajame ja mida ei. Pole mõtet asju koguda ja hoida, mida ei kasuta või ei hakkagi kasutama.
Veel on mõtetes mõlkumas mõte panna Ville piimavabale dieedile. Olen palju lugenud ja saanud teada, et sma lastel on raske seedida piimaproteiine ja see nõuab kehalt lisatööd. Ja kui piimatooted ära jätta siis peaks lapsele lisanduma veidi rohkem energiat, sest keha enam ei pea tegema lisatööd, et tegeleda piimaproteiinide seedimisega. Sellega seoses pean veel uurima, kuidas saaksin asendada lehmapiima õhtupudrus ja toidukoore pastas või kastmes. Ehk juunis õnnestub piimavabale dieedile üle minna kui olen eeltöö ära teinud.
Juhul kui kellelgi mu lugejatest on soovitusi kuidas asendada piimatooteid siis kirjutage julgelt kommentaariumisse ! :)

Haiguselainel

Oeh. Pole üldse jõudnud kirjutama. Nimelt Villeke jäi haigeks kohe kui me Eestist tagasi tulime. Alguses oli külmetus ja tundus, et hakkab paranema aga siis läks hoopis olukord hullemaks. Kuna Ville tundis end reedel väga halvasti siis läksime kontrolli ja tuli välja, et tal on kõrvapõletik ja sai antibiootikumid ja mingi spetsiaalse palaviku ja valu alandaja. Enesetunne läks tal juba tuntavalt paremaks ühe päevaga aga tundub, et tal on siiski veel veidi halb olla, sest mängida ta ei taha ja kõlbab ainult emme süli. Nädal ta pole saanud olla seisulauas ja ujuma pole saanud minna, samuti pidine vahele jätma füsio ja on selgelt näha, et tal pole enam nii palju jõudu. Oeh. Loodan, et ta paraneb ruttu ja saame jälle alustada harjutustega.
Hakkasin üks õhtu mõtlema, et iga kord kui me kuskile pikemalt läheme ja koju tagasi tuleme jääb meie väikemees haigeks. Iga jumala kord. Ma varsti ei julgegi nii kuhugi minna. Tõenäoliselt on see seotud sellega, et Villel on veidi madalam immuunsüsteem ja seda peaks kuidagi aitama, et ta nii kergelt haigeks ei jääks. Tahaks ikka käija ja uurida erinevaid kohti ja paiku, samuti tahaks Eestis olla ilma muretsemata, et kas Ville saab mõne pisiku juurde või ei.
Olen siin natuke uurinud ja esimese asjana mõtlesin talle hakata andma punase päevakübara ekstrakti või greipfruudi ekstrakti aga siis leidsin internetist  lastehaigla poolt kokku pandud infovoldiku, et neid ei soovitata väikelapsele kuna neid pole piisavalt uuritud ja puuduvad tulemused mõjust väikelapsele. Õnneks on varsti algamas suvine marja hooaeg, niiet äkki õnnestub suvel haigustest pääseda aga sügiseks pean küll mõne hea immusüsteemi boosti leidma. Kui mõnel mu lugejal on jagada soovitusi siis kommenteerige vabalt ! :)
Lõpetuseks lisan Villest pildi, mis tegin meie minipihkusel Eestis, ta proovis oma suure sugulase mütsi :)

Oh, nii tore on vahelduseks Eesti tulla ! Nii tore on näha tuttavaid ja sõpru ja lobiseda oma emakeeles ! Olen oma identiteedikriisist vist üle saamas, mida aeg edasi seda rohkem harjun meie uue elukorraldusega ja lepin sellega, et Ville ei kõnni. Ta ümber on nii palju inimesi, kes temast hoolivad ! Ja ma lihtsalt ei saa endale lubada kodus istumist ja nukrutsemist, tahan talle maailma näidata ja sõpradel külas käia ! Olen märganud, et lapsed kohanevad ruttu ja ma ei peaks olema õnnetu, et Ville teiste lastega joosta ei saa ja seetõttu arvama, et tal on raske sõpru leida ! See on vale ! Kuigi Ville ise ei saa minna teiste laste juurde, teised lapsed tulevad Ville juurde ! Märkasin seda kahel järjestikusel päeval ja eri lastega, see oli minu jaoks nagu ahhaa moment, sest mulle jõudis kohale, et Ville oma oleku ja iseloomuga leiab omale sõbrad mitte kõndimisvõimega. Ja tuleviku suhtes on mul idanemas väike plaanike aga sellest ma veel ei räägi, sest see võib veel muutuda. Paar päeva oleme veel Eestis ja esmaspäeval läheme tahasi koju. Proovin suvel pikemaks ajaks tulla, peab lihtsalt sättima Ville teraapia ajad nii, et saaks olla maal vähemalt nädalakese, siis saaks mahutada veel põnevaid tegevusi päevaplaani. Selle minipuhkuse kavva ei mahtunud pooledki kohtumised, mida oleks tahtnud korraldada, niiet järgmine kord näeme kallid sõbrad ! Lisan postituse lõppu veel mõned pildid mis ma olen viimastel nädalatel teinud ja ehk hakkan käima tihedamalt kirjutamas, sest motivatsioon hakkab tagasi tulema  :)

Pea on viimasel ajal nii tühi, et ei oska midagi kirjutada. Tundub, et peal on miskine kevadine identiteedi kriis. Tundub tobe seda kirjutada aga ma tunnen nagu oleks ennast ära kaotanud. Ma ei oskagi ennast enam kuhugi paigutada, tunnen nii paljudes kohtades võõrkehana. Ehk see on seotud sellega, et iga kord kui kuhugi minna keegi ikka küsib, kas Ville juba kõnnib ja siis peab sellele vastama. Ja nii see lähebki. Kogu minu elu juhib hetkel see haigus. Kõik plaanid on vaja teha nii, et ükski füsio ega ujumise aeg vahele ei jääks. Pluss kaks korda päevas peab Ville seisulauas seisma. Pluss muud igapäevased harjutused. Loomulikult ma teen seda kõike rõõmuga, sest Ville vajab seda ja see aitab teda.  Aga mulle lihtsalt tundub, et ma olen iseennast ära kaotamas sinna diagnoosi. Peab oma hobid jälle ette võtma, olen nad liiga kauaks tahaplaanile jätnud. Proovin oma käsitöö asjad ülesse leida ja tegutsema hakkata.
Lisan veel lõpetuseks mõned vahvad pildid Villest ja proovin ikka tihedamalt postitada.