Blogipausist !

Huuh. Olen tagasi ! Päris pikk kirjutamise vahe on sisse tulnud. Alguses polnud tuju kirjutada, olin omadega natuke ummikus ja pärast polnud enam aega kirjutada. Olen mõelnud palju inimsuhetest ja endast. Ja minevikust. Ja tulevikust. Ja olevikust. Ja olen otsustanud elada päev korraga ja seda nautida. Ei ole vaja elada minevikus või tulevikus ja kurvastada asjade üle, mis pole minu võimuses muuta. Näiteks ühel õhtul kurvastasin, et küll on Villega raske väljas käija, abivahendid olid kõik kodus ja teda peab koguaeg süles kandma. Ja alles paar päeva hiljem mõistsin, et misseals ikka. Ma tahan, et meil oleks äge ja ma ei taha olla ainult kodus sellepärast, et raske on väljas käija. Hoian siis teda süles ja mängime temaga nii ja avastame maailma. Ja proovin ka mitte kurta nii palju. Milleks ? Ma ei taha, et Ville kasvaks üles nii et tema mälestustes ma kurdan, küll on ikka raske ! Ei ! Ma tahan, et ta ülesse kasvaks nii, et ta teaks kui äge poiss ta on ! Ja ma tahan temaga teha palju vahvaid asju ! Eelmine nädal käisime lõbustuspargis, oi talle seal meeldis ! Sellel nädalavahetusel läheme lihashaigete liidu korraldatud puhkusele 3 päevaks ! Seal on lastele puldiautode võidusõidud ja rand ja meri ning palju muud põnevat ! Veel panin meid kirja muusikaringi ja plaanin nn avatud lasteaeda minna, see avatud lasteaed on siis niiöelda mänguhommik kuhu saavad minna laps ja lapsevanem ! Sügis tuleb tegus ! Tavalisse lasteaeda Ville veel ei lähe. Ma tahan temaga olla veel aastake kodune. Üks oluline kriteerium on veel, et kui ta lasteaeda läheb siis ta peab oskama rääkida. Ta saab oma abistaja ja ma tahan, et ta suudaks kõik oma soovid abistajale edastada ja rääkida õhtul mulle kuidas päev läks.
Samuti plaanin hakata tegelema natuke rohkem oma hobidega, nüüd kui Ville suurem, mängib ta rohkem omaette ja mul on natuke oma aega tekkimas.
Lisan ühe pildi lõbustuspargist ja ühe pildi, mille tegin jalutuskäigust metsas. Meil on maja taga mets ja seal on nii äge suur kivi, milles on lohk, kus istuda saab :)